Prindi osa
1
Mäng, mängija käitumine ja reeglid
Eesmärk: Reegel 1 tutvustab mängijale neid peamisi mänguprintsiipe:
  • Mängi väljakut selliselt nagu sa selle eest leiad ja palli nii, nagu see asub.
  • Mängi järgides Reegleid ja golfimängu vaimu.
  • Oled reeglit rikkudes vastutav endale karistuste määramise eest, et sa rajamängus ei saaks võimalikku eelist oma vastase või löögimängus teiste mängijate ees.
1
Mäng, mängija käitumine ja reeglid
1.1

Golfimäng

Golfi mänguring koosneb 18 (või vähemast) rajast ja seda mängitakse väljakul kepiga palli lüües. Iga rada algab tiialast tehtud löögiga ja lõppeb siis, kui pall peatub puttamisgriini lipuaugus (või kui reeglid mõnel muul viisil kuulutavad raja lõppenuks). Iga löögi puhul mängija:
  • mängib väljakut nii nagu ta selle eest leiab ja
  • mängib palli nii, nagu see asub.
Aga on erandeid, kus reeglid lubavad mängijal muuta väljakul esinevaid tingimusi ja kas nõuavad või lubavad mängijal enda palli mängida teisest kohast, kui see algselt asus.
1.2

Mängija käitumisstandard

1.2a

Kõikide mängijate poolt oodatud käitumine

Kõikidelt mängijatelt oodatakse golfimängu vaimus mängimist:
  • Käitudes väärikalt – näiteks järgides reegleid, rakendades kõiki karistusi ja jäädes ausaks kõikides mängu aspektides.
  • Arvestades teiste mängijatega – näiteks mängides tempokalt, hoolitsedes teiste turvalisuse eest ja teise mängu mitte häirides. Kui mängija lööb palli sellises suunas, kus võib olla oht kedagi tabada, peaks ta viivitamatult hüüdma tavapärase hoiatushüüde „fore“.
  • Kandes hoolt väljaku eest - näiteks parandades löögijälgi, rehitsedes bunkreid, parandades palli kukkumisjälgi ja mitte väljakut asjatult lõhkudes.
Reeglid ei näe ette karistusi, kui mängija eirab neid nõudeid, kuid komitee võib mängija diskvalifitseerida golfimängu vaimu vastase käitumise eest, kui ta leiab, et mängija käitus väga vääritult. „Vääritu“ on selline mängija käitumine, mis on niivõrd palju erinev/kõrvalekalduv/hälbiv golfis eeldatavast/oodatavast käitumisest, et on õigustatud kõige rangema karistuse kasutamine ehk mängija võistlustelt eemaldamine. Vääritu käitumise eest diskvalifitseerivast karistusest erineva karistuse saab mängijale määrata ainult siis, kui see on kirjeldatud reegli 1.2b käitumisstandardis.
1.2b

Käitumisstandard

Komitee võib kohaliku reeglina luua omapoolse mängija käitumisstandardi.
  • Käitumisstandard võib sisaldada rikkumiste eest nii ühe-löögilist kui ka üldist karistust.
  • Komitee võib samuti käitumisstandardile mittevastavuse ja vääritu käitumise eest mängija diskvalifitseerida.
Vaata komitee toimingud, Lõige 5I (mängija käitumisstandardi selgitus, mida võib kasutusele võtta).
1.3

Reeglite järgimine

1.3a

„Reeglite“ tähendus; Võistlustingimused

„Reeglite“ tähendus:
  • Käesolevates Golfireeglites kirjeldatud reeglid 1-25 ja definitsioonid ning
  • Kõik „kohalikud reeglid“, mis komitee on väljakul või toimuva võistluse tarbeks kasutusele võtnud.
Samuti vastutavad mängijad kõigi komitee poolt kasutusele võetud „Võistlustingimuste“ järgimise eest (nagu näiteks võistlusel osalemise piirangud, mänguvorm ja võistluse kuupäevad, mänguringide arv ning mänguringi radade arv ja nende mängimise järjekord). Vaata komitee toimingud, Lõige 5C ja Lõige 8 (Kohalikud reeglid ja ametlike kohalike reeglite näidised); Lõige 5A (Võistlustingimused).
1.3b

Reeglite rakendamine

(1) Mängija vastutus reeglite rakendamisel. Mängijad on ise vastutavad reeglite rakendamise eest:
  • Mängijatelt oodatakse, et nad tunneksid ära olukorrad, kus nad on rikkunud mõnd reeglit ja määraks ausalt iseendale vastava karistuse.
    • Kui mängija teab, et on rikkunud reeglit, mis hõlmab endas karistust ning jätab karistuse endale meelega määramata, siis ta diskvalifitseeritakse.
    • Kui kaks või enam mängijat lepivad omavahel kokku mõne reegli või karistuse eiramises, mille kehtimisest nad on teadlikud ning mõni neist mängijatest on enda mänguringi alustanud, siis nad diskvalifitseeritakse isegi kui nad pole veel kokkuleppe järgi käitunud).
  • Faktiküsimuste üle otsustamisel vastutab mängija kõigi teadaolevate faktide (sealhulgas talle endale teadaolevate faktide ja muu kättesaadava informatsiooni) arvestamise eest.
  • Mängija võib paluda reegliküsimustes abi kohtuniku või komitee käest, kuid olukorras, kus abi pole mõistliku aja jooksul kättesaadav, peab mängija mängu jätkama ning probleemi lahendamiseks pöörduma kohtuniku või komitee poole, kui nad on taas saadaval (vaata reegel 20.1).
(2) Mängija „Mõistliku hinnangu“ aktsepteerimine olukorras, kus reegleid rakendades tuleb kindlaks teha asukoht.
  • Paljud reeglid nõuavad mängijalt koha, punkti, joone, ääre, ala või muu reeglitega lubatud asukoha kindlakstegemist nagu näiteks:
    • Hinnangulise koha määramine, kust pall viimati ületas trahviala serva,
    • Vabastuse võtmiseks palli kukutamise või asetamise koha hinnanguline määramine või mõõtmine,
    • Palli tema algsesse kohta tagasi asetamine (hoolimata, kas koht on teada või hinnanguliselt määratud),
    • Väljaku ala määramine, kus pall asub, sh kas pall asub väljakul või
    • Otsustamine, kas pall puudutab ebaharilikku väljaku seisukorda või asub selle peal või sees. 
  • Taolised asukoha määramised tuleb teha koheselt ja hoolikalt, kuid need ei pruugi olla alati täpsed.
  • Senikaua, kui mängija käitub koha määramisel võimalikult täpselt tehes seda ootuspäraselt ja mõistlikult, aktsepteeritakse mängija hinnangut vaatamata sellele, et löögi järgselt võib videotõend või muu informatsioon tõestada selle hinnangu valeks.
  • Kui mängija saab enne lööki teada, et tema määratud koht on vale, peab mängija selle vea parandama (vaata reegel 14.5).
1.3c

Karistused

(1) Karistatavad tegevused. Kui mängija või tema kädi tegevuse tõttu on rikutud reegleid, siis sellele järgneb karistus (vaata reegel 10.3c). Karistus järgneb ka kui:
  • Kui mõni teine isik, tegutsedes mängija soovil või loal, teeb reeglivastase teo, mis mängija või kädi jaoks oleks reeglite rikkumine või
  • Kui mängija näeb, et mõni teine isik on tegemas tema palli või varustusega reeglivastast tegu ja mängija on teadlik, et taoline tegu tooks endaga kaasa karistuse olukorras, kus tema ise või tema kädi seda teeks ning mängija ei peata ega takista mitte ühelgi mõistlikul viisil teist isikut seda tegu toime panemast.
(2) Karistuste tasemed. Karistuste eesmärk on tasandada igasugust võimalikku mängija saadud eelist. Karistuste peamisi tasemeid on kolm:
  • Ühe-löögiline karistus. See on nii rajamängus kui ka löögimängus kindlate reeglite alusel määratav karistus, kus (a) rikkumisest saadud võimalik eelis on väike või (b) mängija võtab karistusega vabastuse, mängides palli teisest kohast, kui selle algne asukoht.
  • Üldine karistus (raja kaotus rajamängus, kahe-löögiline karistus löögimängus). See karistus on määratav enamiku reeglite rikkumise eest, kus mängija saadud võimalik eelis on märkimisväärsem kui ühe trahvilöögiga piirduvad olukorrad.
  • Diskvalifitseerimine. Rajamängus ja löögimängus võib mängija saada võistluselt diskvalifitseeriva karistuse nii kindlate tegevuste või vääritu käitumisega reeglite rikkumise eest (vaata reegel 1.2) kui ka olukordades, kus mängija saadud võimalik eelis osutub liiga suureks, et tema lõpptulemust saaks lugeda kehtivaks.
(3) Karistuste muutmise keeld. Karistusi tuleb määrata ainult sel viisil nagu on kirjeldatud reeglites:
  • Mängijal ja komiteel pole õigust muul moel karistuste määramiseks ja
  • Valel moel määratud või määramata jäetud karistuse saab jätta muutmata vaid siis, kui selle parandamiseks on liiga hilja (vaata reegleid 20.1b(2)-20.1b(3), 20.2d ja 20.2e).
Mängija ja vastane võivad rajamängus omavahel kokku leppida, kuidas reegliküsimus lahendatakse, välja arvatud juhul, kui kokkulepe sisaldab neile teada olevatereeglite või trahvide arvestamata jätmist (vaata reegel 20.1b(1)). (4) Karistuste määramine mitmekordse reegli rikkumise korral. See, kas mängija saab mitu karistust mitme reegli rikkumise või mitu korda sama reegli rikkumise eest sõltub sellest, kas on toimunud mingi katkestav sündmus ning mida mängija tegi. Selle reegli rakendamisel on kaks katkestavat sündmust:
  • Löögi lõpetamine ja
  • Teades või saades teadlikuks reegli rikkumisest (see hõlmab ka olukordi, kus mängija teab, et ta on reeglit rikkunud, kui teda rikkumisest teavitatakse või kui mängija ei ole kindel kas ta on reeglit rikkunud).
Karistusi rakendatakse järgmiselt:
  • Üks karistus kohaldub mitme rikkumise eest katkestavate sündmuste vahel: kui mängija rikub mitut reeglit või sama reeglit mitu korda katkestavate sündmuste vahel, saab mängija ainult ühe karistuse. Kui rikutud reeglite puhul on ette nähtud erinevad karistused, saab mängija ainult raskema karistuse.
  • Mitu karistust kohaldub mitme rikkumise puhul enne ja pärast katkestavat sündmust: kui mängija rikub reeglit ning siis rikub sama või mõnda mud reeglit pärast katkestavat sündmust, saab mängija mitu karistust.
Erand – liigutatud palli tagasi asetamata jätmine: kui mängija on kohtustatud liigutatud palli reegli 9.4 alusel tagasi asetama, kui ta ei tee seda ning mängib valest kohast, saab ta ainult üldise karistuse reegli 14.7a alusel. Aga kõik trahvilöögid, mis mängija saab trahviga vabastust võttes (nagu näiteks ühe-löögilised karistused reeglite 17.1, 18.1 ja 19.2 alusel) liidetakse alati teistele karistustele lisaks.
UURI LÄHEMALT
Reegel 2Väljak
Eesmärk: Reegel 2 tutvustab põhilisi asju väljaku kohta, mida iga mängija peaks teadma: Väljak koosneb viiest määratletud alast ja Väljakul leidu...
Loe edasi