Puttamisgriinid

Eesmärk: Reegel 13 on puttamisgriinide erireegel. Puttamisgriinid on palli maad mööda veeretamiseks ehitatud spetsiaalsed alad ja igal puttamisgriinil asub raja lipuauk ja lipuvarras, mistõttu rakenduvad siin teistest väljaku aladest teistsugused ja ainult puttamisgriinile omased reeglid.

Puttamisgriinid

13.1

Puttamisgriinil nõutud või lubatud tegevused

Eesmärk: See reegel lubab mängijal teha puttamisgriinil tegevusi, mis pole üldjuhul väljaspool puttamisgriini lubatud, nagu näiteks palli asukoha märgistamine, palli üles tõstmine, puhastamine ja palli tagasi asetamine ning puttamisgriini kahjustuste parandamine ja liiva või lahtise pinnase eemaldamine. Samuti ei järgne puttamisgriinil palli või pallimärgi kogemata liigutamise eest karistust.

13.1a

Millal on pall puttamisgriinil

Pall on puttamisgriinil, kui mistahes osa pallist:

Puudutab puttamisgriini, või
Asub puttamisgriini servast seespool ja on mistahes objekti peal või sees (näiteks lahtine risu või takistus).

Kui osa pallist on nii puttamisgriinil, kui ka muul väljaku alal, siis vaata reegel 2.2c.

13.1b

Puttamisgriinil palli asukoha märgistamine, palli üles tõstmine ja puhastamine

Puttamisgriinil asuvat palli võib üles tõsta ja puhastada (vaata reegel 14.1). Palli asukoht tuleb enne üles tõstmist märgistada (vaata reegel 14.1) ja pall tuleb algsesse kohta tagasi asetada (vaata reegel 14.2).

13.1c

Lubatud parendused puttamisgriinil

Mängija võib mänguringi jooksul ja reegli 5.7a alusel väljakuulutatud mänguseisaku ajal teha puttamisgriinil järgmist kaht tegevust hoolimata, kas ta pall asub puttamisgriinil või sellest väljaspool: (1) Liiva ja lahtise pinnase eemaldamine. Liiva ja lahtist pinnast võib puttamisgriinilt karistuseta eemaldada. (2) Kahjustuste parandamine. Mängija võib karistuseta parandada puttamisgriini kahjutusi ja nende mõistlike tegevustega taastada puttamisgriin võimalikult selle algsesse seisukorda, aga ainult:

Kasutades enda käsi, jalgu või muid kehaosi või tavalist griinikahvlit, tiid, keppi või muud tavapärast varustuse osa ja
Mängu asjatult viivitamata (vaata reegel 5.6a).

Aga, kui mängija parendab puttamisgriini selle algse seisukorra taastamisel ning tema tegevused väljuvad mõistlikkuse piiridest (näiteks tekitab selgelt eristuva raja pallist lipuauguni või kasutab taastamiseks keelatud eset), siis mängija saab üldise karistuse reegli 8.1a rikkumise eest. “Puttamisgriini kahjustused ” tähendavad mistahes isiku (sh mängija) või välismõjutaja poolt tekitatud kahjustusi nagu näiteks:

Palli kukkumisjäljed, kingakahjustused ja varustuse või lipuvarda poolt tekitatud kriimustused ja muljumisjäljed,
Vanade lipuaukude korgid, asendatud murukamara korgid, eemaldatud murukamara praod ja hooldusmasinate tekitatud kriimustused ja muljumisjäljed,
Looma jäljed või sõrgade muljumisjäljed ja
Kaevunud objektid (näiteks kivi, käbi, raheterad või tii) ning nende tekitatud süvendid.

Aga “puttamisgriini kahjustused“ ei hõlma mistahes kahjustusi või tingimusi, mis on tekkinud:

Tavalistest puttamisgriini hooldamise praktikatest (nagu näiteks aereerimisaugud ja vertikaalsest niitmisest tekkinud vaod),
Kastmisest või vihmast või muudest loodusjõududest,
Loomulikest pinnadefektidest (nagu näiteks umbrohi või paljastunud, haigusega või ebaühtlase murukasvuga alad), või
Lipuaugu loomulik kulumine.

13.1d

Kui pall või pallimärk puttamisgriinil liigub

Puttamisgriinil palli või pallimärgi liikumise puhuks on kaks erireeglit. (1) Kogemata palli liigutamise eest karistust ei järgne. Karistust ei järgne, kui mängija, vastane või teine mängija löögimängus kogemata mängija palli või pallimärki puttamisgriinil liigutab. Sel juhul peab mängija:

Palli algsesse kohta tagasi asetama (mis tuleb hinnanguliselt määrata, kui see pole teada) (vaata reegel 14.2), või
Pallimärgiga selle algse koha märgistama.

Erand – Palli tuleb mängida nii nagu see asub, kui pall hakkab kepi ülesviimise või löögi ajal liikuma ja löök sooritatakse (vaata reegel 9.1b). Kui mängija või vastane tõstis puttamisgriinil mängija palli või pallimärgi tahtlikult üles, siis vaata reeglitest 9.4 või 9.5, kas sellele järgneb karistus või mitte.

(2) Millal loodusjõudude poolt liigutatud pall tagasi asetada. Kui mängija puttamisgriinil oleva palli liikumise põhjustas loodusjõud, siis sõltub koht, kust mängija peab mängu jätkama asjaolust, kas pall oli juba puttamisgriinilt üles tõstetud ja tagasi asetatud (vaata reegel 14.1):

Pall oli juba üles tõstetud ja tagasi asetatud. Pall tuleb tagasi asetada kohta, kust seda liigutati (mis tuleb hinnanguliselt määrata, kui see pole teada) (vaata reegel 14.2) isegi siis, kui palli liigutas loodusjõud, mitte mängija, vastane ega välismõjutaja (vaata reegel 9.3 erand).
Pall ei olnud üles tõstetud ja tagasi asetatud. Palli tuleb mängida uuest asukohast (vaata reegel 9.3).

Karistus reegli 13.1d rikkumise ja valest kohast mängimise eest: Üldine karistus reegli 14.7a alusel.

13.1e

Griinide tahtliku testimise keeld

Mängijal on keelatud mänguringi jooksul ja reegli 5.7a alusel väljakuulutatud mänguseisaku ajal teha tahtlikult kumbagi tegevust puttamisgriini või vale griini testimise eesmärgil:

Puttamisgriini pinda hõõruda, või
Palli veeretada.

Erand – Griinide testimine kahe raja vahel: Mängija võib kahe raja vahel viimasena lõpetatud raja puttamisgriinil ja kõigil harjutusgriinidel pinda hõõruda või sellel palli veeretada (vaata reegel 5.5b). Karistus reegli 13.1e rikkumise ja puttamisgriini või vale griini testimise eest: Üldine karistus. Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis I-2 (Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis keelab mängijal lõpetatud raja puttamisgriinil palli veeretada).

13.1f

Valelt griinilt peab võtma vabastuse

(1) Millal vale griin mängu sekkub. Selle reegli alusel tekib mängu sekkumine siis, kui:

Mistahes osa mängija pallist puudutab vale griini või on mistahes objekti peal või sees (näiteks lahtine risu või takistus) ning asub vale griini servast seespool, või
Vale griin segab füüsiliselt mängija löögiasendi sissevõtmist või planeeritavat svingi.

(2) Vabastuse võtmise kohustus. Mängijal on keelatud mängida oma palli nii nagu see asub, kui vale griin sekkub tema mängu. Selle asemel peab mängija võtma trahvita vabastuse, kukutades algse palli või teise palli järgmisesse vabastuse alasse (vaata reegel 14.3):

Lähtekoht: Täieliku vabastuse lähim koht samal väljaku alal, kus algne pall peatus.
Vabastuse ala suurus lähtekohast: Üks kepipikkus, aga järgmiste piirangutega:
Vabastuse ala asukoha piirangud:
- Peab asuma samal väljaku alal, kus asub lähtekoht,
- Ei tohi olla lähtekohast lipuaugule lähemal.
- Vale griini segavast mõjust peab olema täielik vabastus.

(3) Vabastust ei ole, kui see on selgelt ebamõistlik. Reegli 13.1f alusel ei saa vabastust võtta, kui vale griin sekkub mängu ainult sel juhul, kui mängija valib endale sellise kepi, löögiasendi või mängu suuna, mis oleks sellises olukorras selgelt ebamõistlik. Karistus reegli 13.1f rikkumise ja valest kohast mängimise eest: Üldine karistus reegli 14.7a alusel. Vaata komitee toimingud, Lõige 8; kohaliku reegli näidis D-3 (Komitee võib kasutusele võtta kohaliku reegli, mis ei luba vabastust sellisest valest griinist, mis segab ainult planeeritud löögiasendi sissevõtmist).

JOONIS 13.1f VALEST GRIINIST TRAHVITA VABASTUSE VÕTMINE

Kui vale griin sekkub mängu, tuleb võtta vabastus ja mängija peab võtma täieliku vabastuse.
Joonisel on kujutatud paremakäelise mängija tegevus.
Pall A asub valel griinil ja palli täieliku vabastuse lähim koht on punktis P1, mis peab olema samal väljaku alal, kus algne pall peatus (antud juhul edenemisalal).
Vabastuse ala suurus on lähtekohast üks kepipikkus, mis ei ole lähtekohast lipule lähemal ja asub samal väljaku alal, kui lähtekoht P1.

13.2

Lipuvarras

Eesmärk: See reegel räägib mängija valikutest, mis puudutavad lipuvarrast. Mängija võib jätta lipuvarda lipuauku või paluda see eemaldada (mis tähendab, et keegi käsitseb lipuvarrast ja eemaldab selle löögi järgselt lipuaugust), kuid mängija peab selle otsustama enne oma löögi sooritamist. Kui liikuv pall tabab lipuvarrast, siis sellele tavaliselt karistust ei järgne.

See reegel rakendub kogu väljakult, mitte ainult puttamisgriinilt mängitud palli puhul.

13.2a

Lipuvarda lipuauku jätmine

(1) Mängija võib jätta lipuvarda lipuauku. Mängija võib sooritada löögi jättes lipuvarda lipuauku, et liikuval pallil oleks võimalus tabada lipuvarrast. Mängija peab löögi eelselt otsustama, kas:

Jätta lipuvarras lipuauku nii nagu see parasjagu on või liigutada seda lipuaugus selliselt, et see oleks lipuaugu keskel, või
Paluda eemaldatud lipuvarras lipuauku tagasi panna.

Mõlemal juhul:

Mängijal on keelatud eelise saamise eesmärgil tahtlikult liigutada lipuvarrast teistsugusesse asendisse, kui lipuaugu keskel.
Kui mängija on selliselt käitunud ja pall tabab lipuvarrast, saab mängija üldise karistuse.

(2) Karistust ei järgne, kui pall tabab lipuauku jäetud lipuvarrast. Kui mängija sooritab lipuauku jäetud lipuvardaga löögi ja liikuv pall tabab lipuvarrast, siis:

Karistust ei järgne (välja arvatud punktis (1) kirjeldatud juhul), ja
Palli tuleb mängida nii nagu see asub.

(3) Mängija piirangud palli liikumise ajal lipuaugus lipuvarda liigutamisele või eemaldamisele. Kui on sooritatud löök ja lipuvarras on jäetud lipuauku, siis:

Mängijal või tema kädil on keelatud tahtlikult lipuvarrast liigutada või eemaldada, et mõjutada, kus mängija liikuv pall võiks peatuda (näiteks vältida lipuvarda tabamist). Kui seda tehakse, siis mängija saab üldise karistuse.
Aga karistust ei järgne, kui mängija palub lipuaugus lipuvarrast liigutada või eemaldada mistahes muul põhjusel, nagu näiteks juhul, kui mängijal on alust arvata, et liikuv pall ei taba enne seisma jäämist lipuvarrast.

(4) Teiste mängijate piirangud lipuvarda liigutamisele või eemaldamisele, kui mängija on otsustanud lipuvarda lipuauku jätta. Kui mängija on otsustanud jätta lipuvarras lipuauku ja pole kellelegi andnud luba lipuvarrast käsitseda (vaata reegel 13.2b(1)), siis on teisel mängijal keelatud tahtlikult lipuvarrast liigutada või eemaldada, et mõjutada, kus mängija liikuv pall võiks peatuda.

Kui teine mängija või tema kädi selliselt enne lööki või löögi sooritamise ajal käitub ja mängija sooritab löögi olles sellisest tegevusest mitteteadlik, või teine mängija või tema kädi käitub selliselt mängija palli liikumise ajal, saab teine mängija üldise karistuse.
Aga karistust ei järgne, kui teine mängija või tema kädi liigutab või eemaldab lipuaugus lipuvarda mistahes muul põhjusel nagu näiteks, kui:
- Tal on alust arvata, et liikuv pall ei taba enne seisma jäämist lipuvarrast, või
- Ta ei ole teadlik, et mängija on kohe palli mängimas või mängija pall on liikumises.

Vaata reegel 22.2 (Foursomes mänguvormis võib kumbki partner tegutseda poole nimel ja partneri teod loetakse mängija tegudeks); reegel 23.5 (Four-Ball mänguvormis võib kumbki partner tegutseda poole nimel ja mängija palliga või varustusega tehtud partneri teod loetakse mängija tegudeks).

13.2b

Lipuvarda lipuaugust eemaldamine

(1) Mängija võib paluda lipuvarda lipuaugust eemaldada. Mängija võib sooritada löögi, olles lipuvarda eelnevalt lipuaugust eemaldanud või palunud selle eemaldada, et liikuv pall lipuvarrast ei tabaks. Mängija peab löögi eelselt otsustama, kas:

Paluda lipuvarras lipuaugust enne palli mängimist eemaldada, või
Lubada kellelgi lipuvarrast käsitseda, mis tähendab:
- Hoida löögi eelselt lipuvarrast lipuaugu sees, kohal või kõrval, et näidata mängijale, kus lipuauk asub ja
- Seejärel eemaldada lipuvarras löögi ajal või selle järgselt.

Mängija on lipuvarda käsitsemiseks loa andnud, kui:

Mängija kädi hoiab löögi eelselt ja löögi ajal lipuvarrast lipuaugu sees, kohal või kõrval või seisab löögi sooritamise hetkel vahetult lipuaugu kõrval isegi siis, kui mängija ei ole kädi tegevusest teadlik,
Kui mängija palub teisel mängijal lipuvarrast käsitseda ja teine mängija seda teeb, või
Mängija näeb mistahes teist mängijat lipuvarrast lipuaugu sees, kohal või kõrval hoidmas või vahetult lipuaugu kõrval seismas ja mängija sooritab löögi ilma, et paluks teisel mängijal eemalduda või lipuvarras lipuauku jätta.

(2) Mida teha, kui pall tabab lipuvarrast või lipuvarrast käsitsevat isikut. Kui mängija liikuv pall tabab lipuvarrast, mille mängija otsustas vastavalt punktis (1) toodule eemaldada või tabab lipuvarrast käsitsevat isikut (või mistahes eset, mida see isik hoiab), siis sõltub edasine sellest, kas tegu oli juhuslik või tahtlik:

Pall tabab kogemata lipuvarrast või lipuvarda eemaldanud või käsitsevat isikut. Kui mängija liikuv pall tabab kogemata lipuvarrast või isikut, kes selle eemaldas või seda käsitseb (või mistahes eset, mida see isik hoiab), siis karistust ei järgne ja palli tuleb mängida nii nagu see asub.
Tahtlikult palli peatamine või suunast kõrvalekallutamine lipuvarrast käsitseva isiku poolt. Kui lipuvarrast käsitsev isik tahtlikult peatab või kallutab suunast kõrvale mängija liikuva palli, rakendub reegel 11.2c:
- Kust palli mängida. Mängijal on keelatud palli mängida nii nagu see asub ja ta peab selle asemel võtma reegli 11.2c alusel vabastuse.
- Millal rakendub karistus. Kui palli tahtlikult peatanud või suunast kõrvalekallutanud isik oli mängija või tema kädi, siis see mängija saab üldise karistuse reegli 11.2 rikkumise eest.

Selle reegli selguse mõttes tähendab „tahtlik palli peatamine või suunast kõrvale kallutamine“ sama nagu reeglis 11.2a kirjeldatu ja sisaldab lisaks, kui mängija liikuv pall tabab:

Eemaldatud lipuvarrast, kui see oli tahtlikult paigaldatud või jäetud maapinnal sellisesse kohta, kus see võib palli peatada või suunast kõrvale kallutada,
Käsitsetud lipuvarrast, mille käsitseja jätab tahtlikult lipuaugust eemaldamata või palli eest võtmata, või
Lipuvarrast käsitsevat isikut (või mistahes eset, mida see isik hoiab), kui see isik jätab tahtlikult palli eest minemast (või eest võtmast).

Erand – Lipuvarda tahtliku liigutamise piirang liikuva palli mõjutamiseks (vaata reegel 11.3). Vaata reegel 22.2 (Foursomes mänguvormis võib kumbki partner tegutseda poole nimel ja partneri teod loetakse mängija tegudeks); reegel 23.5 (Four-Ball mänguvormis võib kumbki partner tegutseda poole nimel ja mängija palliga või varustusega tehtud partneri teod loetakse mängija tegudeks).

13.2c

Lipuaugus lipuvarda vastas seisev pall

Kui mängija pall peatub lipuaugus lipuvarda vastas:

Kui mistahes osa pallist on lipuaugus ja allpool puttamisgriini tasapinda, siis on pall augus isegi siis, kui kogu pall pole allpool puttamisgriini tasapinda.
Kui ükski osa pallist pole lipuaugus ja allpool puttamisgriini tasapinda, siis:
- Pall ei ole augus ja palli peab mängima nii nagu see asub.
- Kui lipuvarrast eemaldades pall liigub (kas kukub lipuauku või veereb eemale), siis karistust ei järgne ja pall tuleb lipuaugu äärele tagasi asetada (vaata reegel 14.2).

Karistus reegli 13.2c rikkumise ja palli valest kohast mängimise eest: Üldine karistus reegli 14.7a alusel. Löögimängus mängija diskvalifitseeritakse, kui ta jätab reegli 3.3c alusel raja lõpetamata.

13.3

Lipuaugu äärel seisev pall

13.3a

Aeg, mis on lubatud oodata veendumaks, kas lipuaugu äärel seisev pall kukub lipuauku

Kui mistahes osa pallist on üle lipuaugu ääre, siis:

Mängijale on lubatud mõistlik aeg lipuaugu juurde jõudmiseks ja lisaks veel kümme sekundit veendumaks, kas pall kukub lipuauku või mitte.
Kui pall kukub lipuauku selle ooteaja sees, on mängija raja lõpetanud eelmise löögiga.
Kui pall selle aja sees lipuauku ei kuku, siis:
- Pall loetakse paigalseisvaks.
- Kui pall seejärel kukub lipuauku enne, kui seda on mängitud, siis mängija lõpetas raja eelmise löögiga, kuid saab selle raja tulemusele lisaks ühe trahvilöögi.

13.3b

Mida teha, kui lipuaugu äärel seisev pall üles tõstetakse või seda liigutatakse enne ooteaja lõppemist

Kui lipuaugu äärel seisev pall tõstetakse üles või seda liigutatakse muul moel kui loodusjõudude poolt enne reeglis 13.3a toodud ooteaja lõppemist, siis loetakse pall paigalseisvaks ja:

Pall tuleb lipuaugu äärele tagasi asetada (vaata reegel 14.2), ning
Reeglis 13.3a toodud ooteaeg pallile enam ei rakendu. (vaata reegel 9.3, mida teha siis, kui tagasi asetatud palli liigutab loodusjõud).

Kui rajamängus vastane või löögimängus teine mängija enne ooteaja lõppu tahtlikult tõstab üles või liigutab mängija lipuaugu äärel seisvat palli:

Rajamängus loetakse, et mängija pall oli eelmise löögiga augus ja vastasele reegli 11.2b alusel karistust ei järgne.
Löögimängus saab mängija, kes palli üles tõstis või liigutas üldise karistuse (kaks trahvilööki). Pall tuleb lipuaugu äärele tagasi asetada (vaata reegel 14.2).

UURI LÄHEMALT

Reegel 1 Mäng, mängija käitumine ja reeglid

Eesmärk: Reegel 1 tutvustab mängijale neid peamisi mänguprintsiipe: Mängi väljakut selliselt nagu sa selle eest leiad ja palli nii, nagu see asub. ...

Loe edasi